veehoidla ja vesinikuhoidla

Tänasest leevendatakse Narva veehoidla jääl liikumise piirangud

Tänasest, 13. jaanuarist leevendatakse Narva veehoidla jääl liikumise piirangud, millest tulenevalt saab veehoidlal hakata liikuma nii jalgsi, ATVga kui ka mootorsaanidega. Ida prefektuuri vanemkorrakaitseametniku Sergei Zolini sõnul näitavad piirivalvurite poolt teostatud jääluure tulemused, et Narva veehoidla jääkiht on piisavalt paks ja turvalin...

Loe edasi

Tiigikala

Ettevõte kasvatab ja müüb kala asustamiseks ning vastutab kvaliteedi eest. Menüü ... Veel üks põhjus tiigi asustamiseks kaladega, on luua kaunis veehoidla looduslike elanikega. Veehoidlat saab asustada kaunist värvi ja ebatavalise kujuga dekoratiivkaladega. Puhkamine sellise tiigi ääres on väga meeldiv.

Loe edasi

Paunküla veehoidla – Vikipeedia

Paunküla veehoidla loodi 1960. aastal Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu küla vahel. Selle pindala on oli algusaastail 350 ha. Mahtu suurendati 1975–76. Praegune pindala on 415,8 ha ja koos saartega 447,2 ha. Paunküla veehoidlas asub kümmekond,, .

Loe edasi

Ujuvsaar Narva veehoidlal lastakse paisust läbi

Jõe ja veehoidla ääres liikujatel palume järgida politsei ja piirivalve juhiseid. Märksõnad Venemaa ujuvsaar Tauno Suurkivi soome laht narva veehoidla Narva jõgi kõrgepingeliinid Soovitame lugeda Tagasi üles Päevatoimetaja Sven Randlaid sven.randlaid@ 6662387 ...

Loe edasi

Paunküla veehoidla | Harjumaa Turism | Visitharju

Paunküla veehoidla. Suurim ja kalarikkaim veekogu lõuna Harjumaal loodi 1960. a. Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu vahel. Veehoidla praegune pindala on koos …

Loe edasi

VIIMSI VALD PÄRNAMÄE KÜLA PÄRNAMÄE TEE JA VEHEMA TEE VAHELISE VEEHOIDLA…

kased ja lepad, tiigi kaldal on vähesel määral paju- ning lepavõsa. Planeeritavad elamukrundid haljastada. Haljastus lahendada hooneprojektide koosseisus osana arhitektuursest konseptsioonist. Veehoidla kallas puhastada võsast, …

Loe edasi

Kuusiku veehoidla – Vikipeedia

Kuusiku veehoidla on veehoidla Rapla maakonnas Rapla vallas Kuusiku alevikus, Iira ja Kuusiku-Nõmme külas. Veekogu pindala on 4,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2905 m. Järves on kolm saart. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 18:05, 17. juuli ...

Loe edasi

Pärnamäe veehoidla – Vikipeedia

Pärnamäe veehoidla on veehoidla Harju maakonnas Viimsi vallas Pärnamäe külas. Veekogu pindala on 2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 583 m. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 23:21, 7. juuli 2022. Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi ...

Loe edasi

Azati veehoidla – Vikipeedia

Azati veehoidla (armeenia keeles Ազատի ջրամբար) on veehoidla Armeenias Ararati maakonnas. Veehoidla moodustati paisu rajamisega Azati jõele ning vett kasutatakse Ararati tasandiku niisutamiseks. 2000. aastal kanti Azati ülemjooks koos veehoidla ja lähedal asuva Geghardi kloostriga UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Loe edasi

Vaskjala veehoidla – Vikipeedia

Vaskjala veehoidla (ka Vaskjala paisjärv) on veekogu Harjumaal Rae vallas Vaskjala külas. Veehoidla koos hüdrosõlmega valmis 1971. aastal. Paisjärve pindala on 29,9 ha, …

Loe edasi

Veehaardesüsteem | Suure osa tallinlaste joogivesi on pärit …

6K views, 38 likes, 0 loves, 2 comments, 7 shares, Facebook Watch Videos from Tallinna Vesi: Suure osa tallinlaste joogivesi on pärit Ülemiste järvest....

Loe edasi

Soodla veehoidla – Vikipeedia

Soodla veehoidla on veehoidla Harjumaal Anija vallas. Selle pindala on 261,7 ha (saartega 271,7 ha). Asub Soodla jõel. Veehoidla kujunes välja 1981. aasta suveks. Veehoidla …

Loe edasi

Palivere...

Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskuse kunstlume tootmise Altmäe veehoidla vaegtööd on Harjase OÜ poolt lõpetatud. Veehoidla kaldad geotekstiilile paigaldatud paekivimurruga kindlustatud,...

Loe edasi

Homsest piiratakse liikumist Narva veehoidlal ja Peipsi järvel

Kuna nõrgal jääl viibimisega kaasneb oht inimeste eludele, piirab Ida prefektuur alates laupäevast, 1. detsembrist liikumise Narva veehoidla ja Peipsi järve jääl. „Veekogudele on tekkinud jääkate, kuid see nõrk ega kanna veel inimest. Inimelude kaitseks keelame jääle väljumise nii jalgsi kui mootorsõidukitega kuni see on ohutu," sõnas Ida prefektuu...

Loe edasi

Maailma suurim veehoidla on «üliohtlikult» tühi

Sambia ja Zimbabwe piiril paiknev maailma suurim veehoidla seisab silmitsi «üliohtlikult» madala veetasemega, mis võib tuua kaasa hüdroelektrijaamade seiskumise. Sambia elektrivarustus sõltub hüdroenergiast enam kui 95 protsendi ulatuses.

Loe edasi

Nova Kahhovka – Vikipeedia

Nova Kahhovka asub Dneprile rajatud Kahhovka veehoidla kaldal. Asula rajamine algas 1951 . aastal seoses Kahhovka hüdroelektrijaama ja paisu ehitamisega. Nova Kahhovka nime sai asula 1952 . aastal. 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Nova Kahhovka elanikest ukrainlasi 73,81%, venelasi 23,37%, valgevenelasi 0,91% ja armeenlasi 0,30%.

Loe edasi

Pildid ja video: Hiinas leiti veehoidlast buda kuju

Hiinas Jiangxi provintsis leiti pärast veehoidla vee alanemist buda kuju, mis arheoloogide hinnangul võib olla 600 aastat vana ja pärineda Mingi dünastia ajastust. Mingi dünastia oli Hiinas võimul 276 aastat, 1368–1644.

Loe edasi

Vääska – Vikipeedia

Vääska (vene keeles Вязка (Вески)) oli küla Virumaal, ajalooliselt Vaivara kihelkonnas ja Viru maakonnas.Tänapäeval on küla ala Narva veehoidla all, tekkinud on Vääska saared [viide?. Külas olid veel 20. sajandil järgmised talud:. Otsa talu nr. 1; Ristoja talu nr. 2; Jõevälja talu nr. 3; Laiapõllu talu nr. 3

Loe edasi

Vaskjala veehoidla

Vaskjala veehoidla, Vaskjala, 75313 Harju maakond, Estonia Natural place. Data by Google. Vaskjala Water Resort (also Vaskjala Paisjärv) is a water resort in Rae …

Loe edasi

Tere tulemast paadisoit.ee lehele

Soodla veehoidla asub Harjumaal Anija ja Kuusalu vallas, Tallinnast 40 km kaugusel. Veehoidla on kunstlikult tekitatud 1970ndate lõpul Soodla jõe ülespaisutamisega. Olles …

Loe edasi

Hummuli keskuse veehoidla – Vikipeedia

Lingid siia Seotud muudatused Erileheküljed Püsilink Lehekülje teave Viita leheküljele Hangi lühendatud URL Laadi alla QR-kood Andmeüksus

Loe edasi

Ahhurjani veehoidla – Vikipeedia

Ahhurjani veehoidla (armeenia keeles Ախուրյանի ջրամբար, türgi keeles Arpaçay Baraj Gölü) on veehoidla Ahhurjani jõe ääres Armeenia ja Türgi vahel. Veehoidla pindala on 54 km² ja maht 525 miljonit kuupmeetrit. See on üks suurimaid veehoidlaid Kaukaasias, kuigi väiksem kui Mingacheviri veehoidla ja Shamkiri veehoidla Aserbaidžaanis.

Loe edasi

Paunküla veehoidla

Suurim ja kalarikkaim veekogu lõuna Harjumaal loodi 1960. a. Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu vahel. Veehoidla praegune pindala on koos saartega 447,2 ha. Veehoidlas asub kümmekond saart, neist suuremad on Seapilli, Tudre ja Mustakannu. Saartel on palju rästikuid.Veekogu on suvel kalastus- ja supluskohana hinnatud. …

Loe edasi

Matk Paunküla veehoidla äärde | Mudilaste laagri teine päev algas matkaga Paunküla veehoidla …

Mudilaste laagri teine päev algas matkaga Paunküla veehoidla äärde, kus kastsime varbaid vette.

Loe edasi

Sajaani-Šušenskoje veehoidla – Vikipeedia

Sajaani-Šušenskoje veehoidla Sajaani-Šušenskoje veehoidla ehk Sajaani meri on Sajaani-Šušenskoje hüdroelektrijaama paisjärv Jenissei jõel. See asub Hakassias, Krasnojarski krais ja Tõvas.Paisjärve pindala maksimaalse veetaseme juures on 621 km 2, pikkus 320 km ja laius 10 km. Aasta keskmine juurdevool on 47 km 3..

Loe edasi

Loodusliku ja kunstliku veehoidla kallaste tugevdamise meetodid

Loodusliku ja kunstliku veehoidla kallaste tugevdamise meetodite arendamine võimaldab meil kaitsta oma veekogusid ning säilitada selle jätkusuutlik veetase. Meetodid, nagu lastite paigaldamine ja liiva allutamine, võivad oluliselt tõhustada veehoidlate seisundit ning ...

Loe edasi

Brasla veehoidla ja HEJ

Veehoidla asub Gauja Rahvuspargis. Jõgede ääres on palju teeradasid ja võib näha miljonite aastate vanuseid liivakivi paljandeid. Koht sobib nii rahulikeks jalutuskäikudeks kui ka aktiivsetele turistidele. Brasla ja Gauja jõgesid mööda saab sõita kajakide ja ...

Loe edasi

Keskuse veehoidla – Vikipeedia

Keskuse veehoidla on järv Valga maakonnas Otepää vallas Puka alevikus. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 543 m. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 14:37, 9. august 2022. Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi ...

Loe edasi

JUHTKIRI Eesti süüdistab Lääne-Euroopat Venemaa alahindamises, …

Narva veehoidla ehk ­Eesti elektrivarustuse probleemiga tegelema hakkamine alles pärast Ukraina suurema sõja puhkemist veebruaris näitab Eesti valitsuste hooletust julgeolekuküsimuses. Nüüd on samas lootust, et probleemile leitakse lahendus ja Eesti ei pea kartma oma elektrivarustuse pärast.

Loe edasi

Kaunissaare veehoidla – Vikipeedia

Kaunissaare veehoidla Jägala jõel. Kaunissaare veehoidla asub Jägala jõel, halduslikult Anija vallas Kaunissaare külas.. Veehoidla pindala on 30 ha ja suurim sügavus 5 m.. Veehoidla koos kanalite süsteemiga (s.t hüdrosõlm) sai valmis 1984. aastal ja sellest ajast kuulub Tallinna veevarustussüsteemi.Veehoidlast algab Jägala-Pirita kanal.. …

Loe edasi

Random Links - veehoidla ja vesinikuhoidla

    Võta kinni

Autoriõigus © 2024.Ettevõtte nimi Kõik õigused kaitstud. Saidikaart