aatomite üldine energiasalvesti
Bose-Einsteini kondensaat – Vikipeedia
Nähtuse otsene jälgimine selles süsteemis on aga äärmiselt keeruline, sest siin ei saa arvestamata jätta aatomite omavahelist vastastikmõju. Seetõttu, erinevalt Bose-Einsteini teooriast, mis on vahepeal ülikülmades gaasides eksperimentaalselt kinnitust leidnud, ei sisaldu ülivedelas heeliumis põhiolekus aatomeid mitte maksimaalselt ...
Loe edasiElementaarlüli – Vikipeedia
Üldine arutelu; Viimased muudatused; Juhuslik lehekülg; Juhend; Annetused; Kontakt; Trüki või ekspordi Koosta raamat; Laadi alla PDF-failina; Prinditav versioon ... Näiteks on polümeeri elementaarlüliks monomeerist kujunenud aatomite rühm, mis polümeeri molekulis kordub. Selle lehekülje viimane muutmine: 11:31, 17. september 2012 ...
Loe edasiBose-Einsteini kondensaat – Vikipeedia
Bose-Einsteini kondensaat (Satyendranath Bose ja Albert Einsteini järgi) on eristamatute osakeste süsteemi äärmuslik olek, milles enamik osakesi on samas (ühesuguses) kvantmehaanilises olekus.See on võimalik ainult siis, kui osakesed on bosonid ja alluvad seetõttu Bose-Einsteini statistikale.. Bose-Einsteini kondensaadid on makroskoopilised …
Loe edasiAlfakiirgus – Vikipeedia
Alfakiirguse varjestamiseks piisab paberilehest või paarisentimeetrisest õhukihist kiirgusallika ja varjestatava keha vahel. Väline alfakiirgus inimesele ohtlik ei ole, sest isegi naha surnud rakkudest koosnev väliskiht pidurdab alfakiirguse efektiivselt. Küll aga võib alfakiirgus olla ohtlik, kui see toimub inimese sees (kui kehasse on sattunud alfalagunev …
Loe edasi10 põhjust, miks energiasalvesti on su kodu ja rahakoti ...
Energiasalvesti annab kindla seljataguse juhuks, kui peaks toimuma elektrikatkestus. Majapidamine viiakse automaatselt üle varutoitele ja nii pole karta, et näiteks …
Loe edasiAatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas – Vikipeedia
Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas on seotud aatomite omavaheliste kokkupõrgetega soojusliikumise või elektrivälja toimel, mille käigus üle kanduv energia kutsub esile aatomite ergastust või ionisatsiooni.Nähtus on oluline plasmafüüsikas ja seda uuritakse seoses magnetilise sulustamisega.. Kuna looduses on alati temperatuur …
Loe edasiTasub kaaluda: koos päikesepaneelidega soeta ka salvesti
Energiasalvesti on seade, mis võimaldab päikesepaneelide abil toodetud energiat salvestada ja kasutada seda siis, kui tootmine on madal või puudub täielikult. Nii nagu energiat, on ka energiasalvesteid erinevaid liike. Selles artiklis tuleb juttu ühest peamisest salvesti liigist, milleks on akud.
Loe edasiOganessoon – Vikipeedia
Oganessoon (lühend Og; varasema nimetusega ununoktium, lühend Uuo) on keemiline element järjenumbriga 118.. Oganessooni omadused sarnanevad tõenäoliselt väärisgaaside omadega.. 10. oktoobril 2006 teatasid Venemaal Dubnas asuva Tuumauuringute Ühendatud Instituudi ja ameerika Lawrence Livermore''i Riikliku Laboratooriumi teadlased, et on …
Loe edasiPropüülrühm – Vikipeedia
n-propüül-, i-propüül- ja tsüklopropüülrühmad. Propüülrühm on molekuli osa (substituent), mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja milles on 3 süsiniku aatomit.. Kvantitatiivselt vastab propüülrühm propaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom. Propüülrühma üldvalem on –C 3 H 7, mille lühendina (sümbolina) kasutatakse …
Loe edasiKeemiliste sidemete energeetika
Energia, mis on suuruselt võrdne seotud aatomite ja eraldatud aatomite energiate vahega, eraldub tavaliselt soojusena. Kui aatomid moodustavad ühendeid, antakse alati energiat …
Loe edasiPikomeeter – Vikipeedia
Pikomeeter (tähis pm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe triljondiku meetriga: . 1 pm = 10 –12 m = 0,000 000 000 001 m = 0,001 nm = 1000 fm.. Seda mõõtühikut kasutatakse peamiselt aatomi suurusjärgus pikkuste mõõtmisel.Aatomite raadiused on vahemikus ca 53 pm vesinikul kuni 156 pm uraanil, aatomituumade läbimõõdud on …
Loe edasiTermiline energia – Vikipeedia
Animatsioon gaasiosakeste vastastikmõjulisest liikumisest. Termiline energia on aine aatomite, molekulide vm osakeste kineetiline energia, s.t osakeste korrapäratu liikumise energia.Termiline energia kui osa aine siseenergiast on avaldatav valemiga =, kus c ‒ erisoojusmahtuvus, m ‒ aine mass, T ‒ absoluutne temperatuur.. Soojuse …
Loe edasiHeelium-3 – Vikipeedia
Heelium-3 on kahe prootoni ja ühe neutroniga stabiilne heeliumi isotoop.. Heelium-3 olemasolu avastasid Luis Álvarez ja Robert Cornog 1939. aastal.. Heelium-3 peetakse potentsiaalseks teise põlvkonna termotuumareaktori kütuseks.Probleem on selle isotoobi haruldus Maal.Heelium-3 tekib triitiumi beetalagunemisel ning seda protsessi tahetakse …
Loe edasiInterkalatsioon (keemia) – Vikipeedia
Metalli aatomite interkalatsioon grafiiditasandite vahel. Interkalatsioon (ladina keeles intercalare vahele paigutama) tähendab keemias molekulide, ioonide (harvemini aatomite) ladestamist keemilistes ühendites, ilma et ühendi struktuur seejuures märkimisväärselt muutuks.. Anorgaanilises keemias tähendab interkalatsioon aatomite, ioonide või …
Loe edasiPöördhõive – Vikipeedia
Pöördhõive ehk pööratud jaotus on füüsikaline nähtus ergastatud mikroosakeste süsteemis, näiteks aatomite kogumis, kus mikroosakesed saavad omandada teatud kindlaid energiatasemeid (neid kirjeldab kvantmehaanika).. Soojustasakaalu tingimustes toimub tavahõive vastavalt Boltzmanni statistika jaotusfunktsioonile. Pöördhõive korral aga on …
Loe edasiAllüülne ümbergrupeering – Vikipeedia
Allüülne ümbergrupeering ehk allüülne isomerisatsioon on orgaaniline reaktsioon, milles allüülse ühendi funktsionaalrühm nihkub asendist 1 asendisse 3 ja samaaegselt nihkub kaksikside vastassuunas järgmiste süsiniku aatomite vahele.. C=C–C-Y <–> Y-C–C=C Allüülse ümbergrupeeringuga tuleb arvestada paljude orgaaniliste reaktsioonide korral …
Loe edasiAatomimudel – Vikipeedia
Nad võivad olla ümmargused, siledad, ebakorrapärased, kõverad jne; nad erinevad ainult kujult. Nende erinevatest kombinatsioonidest moodustuvad meile tuntud kehad. Kehade erinevus sõltub aatomite erinevusest ning nende vastastikusest asendist.
Loe edasiTsooniteooria – Vikipeedia
Tsooniteooria on kvantmehaanika teooria, mis kirjeldab elektronide energiaolekuid ja liikumist kristallistruktuuriga tahkises.. Vaba elektroni energiaspekter on pidev. Kui elektron kuulub aatomi koosseisu, siis on see spekter diskreetne (mittepidev) ja energial saavad olla ainult teatud kindlad väärtused.
Loe edasiOrgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur – Vikipeedia
Tsükloheksanool IUPACi nimetused küllastumata ühenditele. Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur ehk lihtsalt orgaanilise keemia nomenklatuur on ühendite nimetuste süsteem, mille järgi igale struktuurile vastab kindel reeglipärane nimetus ja igale nimetusele vastab kindel struktuur. See ühendite nimetuste süsteem tugineb kindlatele …
Loe edasi2.1. Tänapäevane ettekujutus aatomiehitusest
Keemiliste elementide omadused tulenevad otseselt nende aatomite ehitusest (elektronstruktuurist ja aatomiraadiusest). Elemendi aatomiehituse põhjal saame teha …
Loe edasiMolekuli konfiguratsioon – Vikipeedia
Keemias tähendab konfiguratsioon aatomite ja aatomirühmade vastastikust asetust molekulis.Molekuli konfiguratsiooni määrab keemiliste sidemete muutmatu geomeetria, st määratletud ruumiline suunitlus.. Kui aatomite või aatomirühmade konfiguratsiooni muutus annab esmase molekuliga mitteühtiva molekuli, siis saadud isomeere nimetatakse …
Loe edasiStöhhiomeetria – Vikipeedia
Stöhhiomeetria on keemia osa, mis käsitleb keemiliste valemite ja reaktsioonivõrrandite tuletamist ning nendel valemitel ja võrranditel põhinevaid ainehulkade arvutusi.. Igale keemilisele ühendile vastab kindel elementkoostis, s.t. erinevate elementide aatomite suhe molekulis on kindel ja väljendatav üksnes täisarvudes. Mõeldud on siin naturaalarve, …
Loe edasiAatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas – …
Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas on seotud aatomite omavaheliste kokkupõrgetega soojusliikumise või elektrivälja toimel, mille käigus üle kanduv energia …
Loe edasiAsümmeetriline süsinik – Vikipeedia
Asümmeetrilise süsiniku näide Üht asümmeetrilist süsiniku aatomit sisaldav (ühe stereokeskmega) molekul saab esineda kahe enantiomeerina. Kahe stereokeskmega molekul saab esineda nelja stereoisomeerina. Asümmeetriline süsiniku aatom (asümmeetriline süsinik) on nelja erineva aatomi või aatomite rühmaga seotud süsiniku …
Loe edasiSeoseenergia – Vikipeedia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.Mida suurem on seoseenergia, seda raskem on terviku lammutamine ja vastupidi. Näiteks elektroni seoseenergia aatomis on energiahulk, mis on tarvis elektronile anda, et teda oma orbitaalilt välja lüüa (muuta vabaks elektroniks). Aatomituuma seoseenergia …
Loe edasiEnergia ja aatomid (Füüsika poeetidele)
Laskudes savitompude makromaailmast aatomite mikromaailma, saab energia jäävus puhtalt mehaanilise tähenduse. Selles analüüsis ei piisa üksnes soojenemise …
Loe edasiAatomiabsorptsioonispektroskoopia – Vikipeedia
Ioonide ja ergastatud aatomite absorptsioonispektri neeldumisjooned on täiesti erinevad, atomisatsiooni ulatus on aga seotud temperatuuriga, sellepärast on oluline leegi temperatuuri reguleerimine. Näiteks õhu-atsetüleeni leegis, kus temperatuur on 2400–2700 K, on seda läbivate magneesiumi ergastatud ja mitteergastatud aatomite suhe 10E ...
Loe edasiBohri aatomiteooria – Vikipeedia
Bohri aatomiteooria on üheelektroniste aatomite poolklassikaline mudel. Selle teooria aluseks on järgmised postulaadid: Selle teooria aluseks on järgmised postulaadid: Elektron liigub tuuma kulonilises väljas ringjoonelistel orbiitidel klassikaliste liikumisvõrrandite järgi.
Loe edasiNukleonid – Vikipeedia
Nukleonid on kõige kergemad barüonid, see tähendab, et nad on subatomaarsed osakesed, mille barüonlaeng on 1 või (antiosakesel) –1.Kuna nukleonid on liitosakesed ja koosnevad kvarkidest, siis on nad ühtlasi ka hadronid.Nukleonid on fermionid, sest nende spinn on 1/2.. Nukleonid (prooton ja neutron) on põhilised meie maailma ehituskivid, …
Loe edasiKvantitatiivne struktuur-aktiivsussõltuvus – Vikipeedia
Kvantitatiivne struktuuri-aktiivsuse/omaduse sõltuvus on mudel (QSAR või QSPR), mis seob omavahel suures andmekogumis aine. QSAR-mudeli loomise skeem. füsikokeemilise omaduse või bioloogilise aktiivsuse ja aine keemilise struktuuri.Korrektselt loodud QSAR-mudel võimaldab ennustada uute, seni mõõtmata keemiliste ühendite omadusi ja …
Loe edasiAlkaanid – Vikipeedia
Gaasilisi alkaane kasutatakse kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult, näiteks vedelgaasina.Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini.. Alkaanide halogeenderivaate tarvitatakse õlide, vaikude, rasvade ja plastmasside lahustitena. Triklorometaani (CHCl 3) tuntakse ka …
Loe edasiRandom Links - aatomite üldine energiasalvesti
- süsinikneutraalse energia salvestamise peamine
- kohandatud elektrienergiasalvesti
- kuidas energiasalvestamisel raha teenida
- tööstuspargi energiasalvestamise testi küsimused
- pliiakudel on halb energiasalvestus
- kaubanduslik elektrisõidukite laadimisjaam
- Sissejuhatus energiasalvestustööstuse kogemustesse
- energia salvestamise füüsiline juhtimine
- väikeste energiasalvestitoodete näitusesaal
- fotogalvaaniline kodune energiasalvestikast
- ülemaailmse energia salvestamise nõudluse analüüs
- elektrienergiasalvesti laadimishunnik
- ärihoone suur energiasalvestusseadmete ettevõte
- Lühend elektromagnetilise energia salvestamiseks
- Hooratta energia salvestamise teostatavuse aruanne
- b
- välisenergia akude müügiplaani mall
- aurupaagi oht
- levinud energia salvestamise meetodid
- transnistria energiasalvesti inverteri bränd
- suriname õhuenergia salvestamine
- Cómo probar el inversor y el almacenamiento de energía en el hogar
- Requisitos básicos para el almacenamiento de energía en estaciones base de comunicaciones
- BloemfonteinJamaicaAlmacenamiento de energía fotovoltaica
- Material de almacenamiento de energía con cambio de fase de 28 grados
